Silmaarst ehk oftalmoloog on arst, kes diagnoosib, ravib ja jälgib silmahaigusi. Silmaarst tegeleb nii väikelaste kui ka täiskasvanud patsientide silmatervisega.
Silmaarst
Nii täiskasvanud kui ka alla 18-aastased patsiendid on oodatud silmaarsti vastuvõtule ilma saatekirjata.
Kui tihti tuleks nägemist kontrollida?
Nägemiskontrolli vajadus ja sagedus sõltuvad inimese vajadustest, vanusest ja tervislikust seisundist.
Esimene silmaarsti läbivaatus toimub tavaliselt sünnitusmajas, millele järgneb kaebuste puudumisel esimene arsti visiit 3-aastaselt silmaarsti kabinetis.
Just väikelaste seas on väga oluline silmade tervise probleemi võimalikult kiiresti lahendada – olgu selleks nn laisa silma ravi silma kinnikatmisega või prillide määramine.
Pöördu esmalt optometristi poole, kui tegemist ei ole ägeda tervisliku seisundiga ja kui ei kahtlusta viivitamata sekkumist vajavat tervisemuret.
Kui juhtus silmatrauma, tekkis äkiline nägemise langus või kadumine, palju hõljumeid, tugev silmavalu – eriti punetuse, iivelduse ja muu valuga, siis pöördu kiiresti oftalmoloogi poole.
Kemikaali silma sattumise korral loputa silma kohe rohke puhta leige veega. Vajadusel helista 112.
Silmarõõmus võtavad vastu nii optometrist kui silmaarstid.
Enim levinud silmahaigused ja nende ravi
Katarakt e. hallkae – silmalääts hägustub ja nägemine halveneb. Esineb valdavalt eakatel inimestel.
Sümptomite hulgas on udune nägemine, nägemise järk-järguline kadu, valguskartus, öise nägemise raskused.
Ravi on kirurgiline. Hägustunud silmalääts asendatakse kunstläätsega.
Glaukoom e. rohekae – nägemisnärv kahjustub ja kaob nägemisväli.
Sümptomite hulgas on kõrge silma siserõhk, külgnägemise halvenemine.
Ravi on medikamentoosne (ravimid), laseriga või kirurgiline. Glaukoomi avastamisel ei saa enam taastada hukkunud närvikiude ega kaotatud nägemisvälja. Ravi eesmärk on peatada haiguse progresseerumist.
Müoopia e. lühinägevus – raskused kaugele vaatamisel.
Sümptomite hulgas on silmade kissitamine, nägemise udusus.
Ravitakse prillide ja kontaktläätsede abil, arsti soovitusel tehakse laseroperatsioon.
Hüperoopia e. kaugnägevus – raskused lähedale vaatamisel.
Sümptomite hulgas on raskused lugemisel, silmade väsimus, peavalu.
Ravitakse prillide ja kontaktläätsede abil, arsti soovitusel tehakse laseroperatsioon.
Konjuktiviit e. silmapõletik – silma sidekesta põletik.
Sümptomite hulgas on sügelus, kipitus, punetus, vesitsemine.
Ravi on üldjuhul medikamentoosne (peamiselt silmatilgad).
Kuiva silma sündroom – ebapiisav niisutus.
Sümptomite hulgas on kipitus, võõrkehatunne, põletustunne.
Ravi on üldjuhul medikamentoosne (peamiselt silmatilgad) ja konsultatiivne (ekraanipausid, lisahügieen).
Diabeetiline retinopaatia – võrkkesta veresooned kahjustuvad.
Sümptomite hulgas on nägemise halvenemine, hõljumid, hägusus.
Ravi võib olla kompleksne: medikamentoosne (ravimid), laser või kirurgiline. Oluline on silmapõhja, veresuhkru ja -rõhu pidev jälgimne.
Meie silmaarstide ühine prioriteet on hoida silmade tervist, ennetada silmamuresid ning töötada koos – Sinu Silma Rõõmuks!
